Prantsuse staarökonomistiks nimetatud Thomas Piketty väidab, et ISISe tõusu põhjuseks on ebavõrdsus, USA eksperdid temaga ei nõustu.
- Prantsuse majandusteadlane Thomas Piketty Foto: epa
Nimelt kirjutas Piketty ajalehes Le Monde, et terrorism on tegelikult vorm nii-öelda talupoegade ülestõusust, kuna kogu Lähis-Ida naftamüügist tulenev raha on koondunud vaid rikaste inimeste kätte, kirjutab CNN Money.
„Üks on selge: terrorism kasvab ebavõrdsuse tõttu ning Lähis-Ida näol on tegu püssirohutünniga, mille tekkele me oleme ise kaasa aidanud,“ kirjutas Piketty, kes 2013. aastal avaldas bestselleriks kujunenud raamatu ebavõrdsuse tekkest Euroopas ja USAs.
Piketty on saanud aga oma seekordsele kirjutisele palju kriitilist vastukaja, enamik eksperte ja analüütikuid leiab, et tema väidetel pole tõepõhja all ning et tema lähenemine on liiga lihtsakoeline.
„Sellele, mida ta räägib, pole lihtsalt tõendeid,“ sedastas American Action Forumi president Doug Holtz-Eakin. Ta selgitas, et terrorism ei tule vaid vaestest kohtadest, näiteks Osama bin Laden oli pärit rikkast Saudi perekonnast. Nii keskklassi kui ka kõrgema klassi eurooplased ja ameeriklased on läinud ISISe eest võitlema või liitunud teiste terroristlike organisatsioonidega. Ja see ei loe, et nad on üles kasvanud maailma rikkamates riikides, lisas Holtz-Eakin.
Rikkad ja vaesed terroristid
Princetoni ülikooli ökonomist Alan Krueger on kirjutanud raamatu terroristidest ning terroristiks saamisest. Oma uurimuses on ta analüüsinud nii rikastest kui ka vaestest perekondadest pärit inimesi, kes on liitunud terroristlike või muude taoliste grupeeringutega. Analüüsi tulemusena selgus, et tõenäosus liituda terroristliku rühmitusega on nii rikkast kui vaesest perekonnast pärit inimestel sama.
Lisaks leidis Krueger, et terroristidega liitumise puhul ei mängi rolli ka haridus – rühmitustesse kuulub nii ülikooliharidusega kui ka ilma hariduseta inimesi.
Kruegeri uuringute kohaselt on näiteks 60 protsendil palestiinlastest enesetaputerroristidest olnud kõrgem kui keskharidus. Samas on vaid 15 protsendil palestiinlaste haridustase kõrgem kui keskharidus.
Seega saab järeldada, et majandusega on terroristiks hakkamise puhul vähe tegemist, pigem tasub rääkida ideoloogiast.
„Enamik terroristidest pole nii vaesed, et neil pole millestki elada. Nad on hoopis inimesed, kes millestki nii tulihingeliselt hoolivad, et nad on nõus selle nimel surema,“ võttis Krueger kokku.
Liige lihtne lähenemine
Piketty väidab, et Lääs on suures osas süüdi selles, et Lähis-Ida on kujunenud maailma ebavõrdseimaks piirkonnaks. Olukord läks veelgi hullemaks pärast esimest Iraagi sõda. Piketty ütles, et naftamonarhiatele kuulub peaaegu 70 protsenti kogurikkusest, samas kui nende riikide elanikkond moodustab vaid kümnendiku kogu Lähis-Ida populatsioonist.
„Sellised ebavõrdsuse mudelid võivad viia vaid üksnes katastroofini. Nende ükskõik missugusel moel toetamine on kriminaalne,“ kirjutas Piketty.
USA ökonomistid leiavad, et Piketty seisukohta lükkavad ümber paljud faktid. Nad leiavad, et terrorismi leviku ja olemuse seletamiseks on vaja enamat kui ebavõrdsus.
Cumberland Market Advisorsi investeeringute juht David Kotok lausus, et näiteks Indoneesia, Malaisia ja India puhul on näha selgelt suurt lõhet vaeste ja rikaste vahel. Nendes riikides on ka suured moslemite kogukonnad, ent radikaalsete džihadistide ohtu seal pole.
The Economic Outlook Groupi peaökonomist Bernard Baumohl väitis, et taoliste usufanaatikute selgitamise puhul pole ebavõrdsus kindlasti märksõna. „Tema argumendid on lihtsustatud,“ sõnas ta.
Seotud lood
IMF avaldas hiljaaegu raporti, millest selgub, et Prantsuse staarökonomistiks peetava Thomas Piketty ebavõrdsust kritiseerivas teoses “Kapital 21. sajandil” väidetu pole tegelikult tõene.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.